Piinlik lugu, laupäeval unustasin täitsa ära, et on Muhammadi sünnipäev. Kõik moslemid tähistasid seda suure kuskusi söömisega. Samuti oli ka meie peres Adama sünnipäev. Käisime hommikul turult talle kinki otsimas- leidsime ilusad kõrvarõngad. Siiski tema sünnipäeva ei tähistatud. Üldse pole siin kombeks sünnipäevade tähistamine. Põhjuseid on erinevaid, aga peamised on rahapuudus või see, et ei teata oma sünnipäeva.
Pühapäev möödus siis basseini ääres. Õhtupoolikul sai ka natuke pesu pestud.
Täna oli meil koosolek Enfance et Paix töötajatega. Senegaallasetel ikka meeldib koosolekuid korraldada. Jutustada tunde tühjast tähjast ilma mingeid otsuseid langetamata. Ei saa midagi ära otsustada, siis ei oleks mõtet ju ka uut koosolekut korraldada. Minu jaoks natuke tüütu istuda kolm tundi niisama ei millestki lobisedes.
Peale lõunat käisime naaberkülas, Boussalas, kuhu ehitatakse välikäimlaid. Ehk siis majast 5 m eemale kaevatakse kaks 1,5 m sügavust auku kuhu peale käib betoonist kaas (kaane sees on siis veel omakorda auk ja koht jalgele). Kaks tükki ehitatakse sellepärast, et ühte saab kasutada 3 aastat, siis võetakse kasutusele teine. Esimene puhatsatakse siiski ära ja peale 3 aastat võetakse jälle see kasutusele. Igatahes, puhas luksus on nende jaoks see auk maa sees, sest siiani ajasid nad omi asju nii, et kaevasid iga kord väikse augu maasse, tegid oma asja ära ning hiljem kraapisid liiva peale. Segane jutt, loodan siiski, et saate mu jutu mõttest aru.
Mainimata ei saa jätta ka naaberküla lapsi, kes kõik näost tolmused olid. Sedhious sees on lapsed enamjaolt pestud ja kasitud.
Tundub, et ma nägin täna maitsev välja kuna üks laps otsustas mu kätt väga isukalt lakkuma hakata, teine samal ajal silitas mu varbaid. Iga päev olen ma hämmingus, kui suurt huvi me siinsetele inimestele pakume.
Ahja, tark tegu oli selga panna valge pluus. Pesust tulnud puhas valge pluus ajas lastel näpud sügelema. Lõpuks rippus kolm last mu küljes hoides kinni mu pluusist. Nüüd mu pluus enam puhas ja valge pole.
No comments:
Post a Comment