Eile saime siis kõik siinolijad oma esimese tormi osaliseks. Päev algas pilviselt, kuid vihma nagu ei lubanud. Pärastlõunal kontorisse jalutades lubasid pilved juba vihma- kurvastasin natuke kuna hommikul pestud pesu ju jäi koju kuivama. Tagasi minema ei hakanud, lootes, et keegi märkab need ikka enne suuremat vihma ära korjata.
Mõne ajapärast hakkaski sadama, kõik jooksid rõõmust välja ja tantsisid vihmas nagu väiksed lapsed :D Mina natuke tõbine seisin uksel ja naersin.
Peale kontorihängi otsustasime Nikiga tema juures Harry Potterit vaadata. Enne, kui vaatama jõudsime hakata, algas aga tõeline äikesetorm. Paar korda müristas ja mõni sekund hiljem vallandus tohutu vihmasadu. Välku lõi iga paari sekundi tagant nii, et terve õu valgeks lõi ja taeva roosaks maalis. Muidugi hakkas ka elekter tulema ja minema- nagu mõnes õudusfilmis. Tark tegu oli ka Harry Potteri vaatamine, peale seda, kui poole öö ajal koju jalutasin, olin küll täiesti paranoid. Õnneks suurem vihmasadu oli selleks ajaks järgi jäänud, aga välgutamine ja müristamine siiski jätkusid. Kuna ka elektrit polnud, siis koju jalutasin oma telefonivalgel. Vihm oli ikka väga tugev, pool teed mu kodutänavas oli ära vajunud ja enne värvast sisse astumist suutsin ka poolde põlve ulatuvasse lompi astuda.
Kui nüüd päris aus olla, siis terve tee oli mul tunne, et sel õhtul ma koju ei jõua. Isegi selline mõte käis peast läbi, et nõiad hüppavad kuskilt põõsast välja :D
Öösel sadas veel kõvasti vihma ja kuna elekter terve öö ära oli, polnud ka hommikul vett, et pesta. Siiski õnneks ennelõunat tuli elekter tagasi ja pärastlõunaks oli ka vesi tagasi. Saime kõik pesemas käia ja rõõmsalt filmiõhtut ette valmistama tulla.
Teel kontorisse tõdesime kõik, et vihm oli suutnud ikka päris kõvasti tänavaid muuta. Teed olid porimülkad, puuoksi ja lehti olid kõik kohad täis. Ühesõnaga- vihmahooaeg on siis ametlikult alanud...nüüd tuleb veel "oodata" ka Kankourani tulekut, keda ma isiklikult jubedalt kardan.
No comments:
Post a Comment