Kui me teisipäeva hommikul pool 8 Sédhiou garaazis olime, ei osanud me arvatagi, et minema saame alles kell 9. Siiski pole siin midagi imestada, auto pooltühjana jaamast ei välju, seega pidime ootama, kuni auto täis saab.
Kuna otseliini Sédhiou-Kafountine pole, pidime kõigeapelt sõitma Bignonasse, kust läks buss Kafountini.
Ausalt, oodata kuni 7 kohaline auto täitub pole üldse nii raske, kui keskpäeval oodata, et 20 kohaline buss täituks. 3 tundi pärast Bignonasse saabumist alustasime lõpuks teekonda Kafountine'i. Minuga on nii, et kui me juba liikvele oleme saanud, siis ununeb kõik see ootamne ja bussisõit iseenesest on vahva- aeglane, aga siiski vahva. Kõik räägivad kõigiga, jagavad toitu ja vahepeal annab ema Sulle oma beebi sülle magama.
Kafountini jõudsime 5 paiku õhtul. Asjad ära pandud, kõhud täis söödud, kablutasime randa. Ma oleks vist see õhtu randa tuult nautima ja merd vaatama jäänudki.
Ilmselgelt päevast täiseti väsinuna läksime varakult tuttu ja põõnutasime mõnuga hommikul 9'ni.
Kuna tegemist oli puhkusega, siis esimesel päeval ei teinud me muud, kui olime terve päeva rannas, hiljem valmistasime omale head paremat söögiks. Õhtul saabusid ka Lisa ja Chiara. Öö saabudes mängiti trumme ja kitarri ning lauldi palju- nimelt tegelevad kõik Ousmane'i sõbrad muusikaga ja tegelikult ei möödunud ükski õhtu ilma muusikata.
Neljapäev möödus ka täpselt samamoodi :D
Reedel otsustasime naaberkülla Abénesse minna, kus õhtul pidi Bob Marley auks pidu olema. Küla asub Kafountine'st 7 km kaugusel kuhu jalutasime mööda randa. Kuna tuul jahutas mõnusalt, polnud jalutuskäik üldsegi piinarikas. Väga hea trenn oli nii pikka maad liivas kõndida. Kohale jõudes olime kui kari näljaseid hunte. Nälg rahuldatud läksime uutele vabatahtlikele vastu, kes ka meiega ühineda olid otsustanud.
Abénes ööbisime ka tuttava juures, kus magamiskohti 20 inimeselel ilmselgelt polnud- seega kehtis reegel, kes ees see mees.
11 ajal õhtul liikusime peole. Tegemist oli siis reggae peoga, kus peale meie tüdrukute võis leida veel 2-3 kohalikku tüdrukut. Selles suhtes üpris tüüpiline Senegali pidu.
Tantsida saime kõik väga väga palju. Väsinumad lahkusid siiski varem peolt, lõbusamad või siis vapramad olid peo lõpuni. Mina kuulusin viimaste hulka, mis tähendas, et ööbimispaika jõudes ootas mind (tegelikult ikka meid kõiki viimaseid hapupiimaseid) magamiskoht põrandal. Pehmenduseks sain alla laotada oma armsa sallikese ja padjaks voltisin kellegi särgi, mille kõrvalolevast kotist leidsin. Magada sain tervelt 5 tundi.
Hommikusöögi lõpetanuna, otsutasime Nikiga tagasi Kafountini jalutada. Tegime paar peatust, et ujuda ja 1,5 hiljem olimegi Kafountine's tagasi. Tegime mõnusa lõunasöögi omale, ning keerasime mõnusalt ennast kerra.
Õhtul saabusid ka teised kes peale hilist õhtusööki uuesti peole otsustasid minna. Ma ei tahaks ka mainimata jätta seda, et õhtust süüakse Senegalis peamiselt kesköö paiku. :)
Pühapäev oli jällegi täiiiiesti mõnulemisele pühendatud. Ehitasime rannas liivalossi ja hullasime laintes, mis olid pea 2 m kõrgused (kindlasti mu silmamõõt veab mind alt ja ma liialdan, aga no olid küll suured lained).
Esmaspäeva hommikul ärkasime Nikiga kell 6, sõime hommikust ning sättisime ennast garaazi poole, kust edasi Bignonasse sõita. Kafountini garaazis olime kella 8 paiku- buss Bignonasse väljas 10. 12 ajal saabusime Bignonasse, kus nagu tulleski 3 tundi bussi täitumist ootasime. Õnneks seekord otsustasime turul ringi tuuseldada. Hea turg- veel parem saak! ;) Leidsin ka toreda tädi, kes üli head kookose-ananassi jätsi müüs (Senegalis tehakse ise jätsi, ilmselgelt fääntsisid kvaliteetjätse siin müüa kuumuse pärast ei saa). Jäts pannakse väiksesse kilekotti ja süüakse nii, et koti serva hammustatakse pisike auk jne. Vabanadan, kui ma nüüd natuke imelik tundun, et jäätise söömist jms nii põhjalikult kirjeldan :D
Kui buss lõpuks täitus, sõitsime Carrefouri, sõit kestis 2 h. Sealt edasi ootasime pool tundi, et auto täituks, mis meid lõpuks Sédhiousse tõi. Poole 8 õhtul olime ilusti kodus, väsinud, aga õnnelikud.
Arutasime veel, et arvestades teiste tagasisõitu, võitsime me rahaliselt kindlasti rohkem, kui 2000 franki (1 eur=655 franki). Siiski ajaliselt võttes võitsid nad 6 tundi. Aga noh, Senegalis lihtsalt on nii, raha väga siin kellelgi pole, aega aga küll. Seega oleme Nikiga päris hästi kohaliku eluga kohanenud.
Paneb lausa kadestama see Sinu eluke seal!
ReplyDelete