Nagu ka minu riiki mitte lubamine tuli ka luba väga ootamatult. Äkitselt ilmus välja politsei, ütles, et pean temaga kaasa minema ja saatiski uksest välja õue. Õues oli soe, mõnus tuul paitas mu põski ja õhk oli täis magusat lõhna. Väljas Boubat oodates sain ühe Aruuba kutiga tuttavaks, kes oli eilsest lennujaamas ja pääses välja koos minuga. Arutasime pikalt siinse olukorra üle. Jõudsime järeldusele, et kõik on ainult läbirääkimiste küsimus. Kui oled hea jutumees, saad kõike nii nagu Sa tahad, sest mingit seaduste järgimist või korda ei näi eksisteerivat. Seda ei saa pahaks panna, tuleb võtta seda pigem kui kultuuri osana.
Praegu olen Bouba juures, sain pesemas käia ja raha vahetamas. Väga õige tegu oli peale pesu plätud jalga jätta, teades, et pean välja minema. Nimelt paljudes kohtades siin asfalti pole, on liiv. Bouba andis ka edaspidiseks näpunäiteid, kuidas poest asi õige hinnaga kätte saada ning mida ma kindlasti mitte süüa ei tohiks. Nüüd ootame teisi vabatahtlike, et sööma hakata. Õhtul 5 ajal lähme sadamasse, kust alustame oma teekonda Sedhiousse. Laevareis kestab päris kaua, täpset aega ma ei tea, aga öösel oleme igatahes laevas. Edasi sõidame kodulinna Sedhiousse.
Mul on ikka nii hea meel, et asi lahenes ja saan koos teistega minna.
No comments:
Post a Comment